nende funktsioon inimestest terviku, sotsiaalse süsteemi kujundamisel (usaldus institutsioonide suhtes, poliitilise osaluse soodustamine). Nt kasvatab sotsiaalset kapitali massimeedia poole pöördumine, et olla kursis kogukonna eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus akulturatsioon vähemusrühma kohanemine ehk adapteerumine domineerivas kultuuris toimetulekuks. assimilatsioon oma kultuurilise identiteedi hülgamine ja domineeriva kultuuri täielik omaksvõtt, enese kultuuri pidamine madalamaks ning domineeriva kultuuri hindamine väärtuslikumana. Massimeedia:
• Õige kasvatus, mis tagab enesekontrolli arendamist, seisneb: • laste käitumise jälgimises; • käitumishälbe äratundmises, kui see juhtub; • hälbiva käitumise karistamises Interaktsionalism ja märgistamine • Interaktsionalismi ja märgistamisteooria põhihuviks on kuritegu ja kuritegevuse tähendus. • Selle asemel, et positivismi vaimus otsida spetsiifilisi kurjategija omadusi ning sellest järeldada kuritegeliku käitumise põhjusi, keskenduvad interaktsionistid kriminaliseerimise protsessile, ehk sellele, kuidas inimest nimetatakse (defineeritakse) kurjategijaks või kuidas mõned teod saavad kuriteo nimetuse. Sümboliline interaktsionalism Aluspanijaks peetakse George Herbert Mead´i (1863-1931). Herbert Blumer kirjeldab sümbolilise interaktsionalismipõhiideed järgnevalt: • Inimolendid käituvad objektide suhtes nendele antud tähenduste alusel. •