puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1.1 Dualistlikud teooriad Dualistlikuks interaktsionismiks (ld inter- ´vahel´, ´keske´, actio ´tegevus´) nimetatakse prantsuse filosoofi Rene Descartes´i seisukohta, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku: Teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse (tahtmisi, soove, naudinguid jne) ning teatud mentaalsed protsessid põhjustavad kehalist aktiivsust. Tekkis probleeme seletamisega, kuidas hing ja keha teineteist mõjutavad. (2) Descartes oletas, et vaim mõjub kehale käbinäärme kaudu, mis asub ajupiirkonnas
Keha ja vaim- Argiarusaama kohaselt on loomulik rääkida kehast ja hingest (vaimust). Eristatakse näiteks hingelisi ning kehalisi rõõmusid/kannatusi. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing. Laias laastus saab kõik teooriad jagada dualistlikeks ja monistlikeks. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. Dualistlik interaktsionism- Dualistlikuks interaktsionismiks nimetatakse argiarusaamale lähedast teooriat, mille kohaselt keha ja hing mõjutavad teineteist. Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (nt täis kõht tekitab täiskõhutunde) ning hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (nt saame vastavalt oma tahtmistele liigutada käsi-jalgu). Kui aga mõtlema hakata, siis näib keha ja hinge vastasmõju olevat seletamatu, sest neil ei ole midagi ühist. Hinge ei iseloomusta näiteks ruumilisus, tal pole ruumikoordinaate.