ühiskondadel. C.) Küttidel-korilastel on võimalik oma materiaalsed soovid saavutada kergemini kui kaasaegse tehnoloogiaga varustatud industriaalühiskonna kodanikel. D.) Kütid-korilased suudavad samade loodusressursside korral toota rohkem energiat kui teiste toimetulekuviisidega ühiskonnad. E.) Küllust saavutada pole ühegi toimetulekuviisi juures võimalik. 6p. Milline neist väidetest esindab: A.) Sümboolse-interaktsionalismi vaatepunkti? „Seksuaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud kui tähenduste ja käitumiste kogum, mis on kokku pandud väärtustest, ootustest ja kultuuripiltidest.” B.) Struktuurfuntsionalistlikku vaatepunkti? „Seksuaalsus on võimas bioloogiline tung, mida tuleb kanaliseerida ühiskondlikult tulutooval suunal.” „Ühiskonna reeglid on konstrueeritud inimestevahelise kommunikatsiooni tulemusena,
vältima nende seltskonda ja moodustab koos teiste stigmatiseeritutega uue omataolise grupi. Sellist gruppi, kus grupile omane maailmavaade toetab ja säilitab stigmatiseeritud käitumist ning aitab seda säilitada nimetatakse hälbeliseks SUBKULTUURIKS. Hälbelises subkultuuris elavad inimesed võivad pühenduda mitte enda muutmisele vaid hoopis ühiskonna väärtuste ümberkujundamisele. Seksuaalsused Võrdle strukturaal- funktsionalistlikku, konfliktiteoreetilist ja sümboolse interaktsionalismi perspektiivi. Seksuaalne identiteet tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena, sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist Strukturaal- funktsinalistlik perspektiiv- on seksuaalsus võimas kirg, mille juured on bioloogilised Legitiimse seksuaalse vahekora lubamine ainult abielus olevate inimeste vahel perekondade moodustamisekslaste arvu kasvatavana.Selliseid norme võimendatakse sellega,et abielulisest
treeningust; • madala enesekontrolliga inimesed on ükskõiksed, enesekesksed,ebatundlikud teiste inimeste kannatuste ja vajaduste vastu. • Madala enesekontrolli põhjuseks on kasvatuse, distsipliini võiharjutamise puudumine. • Õige kasvatus, mis tagab enesekontrolli arendamist, seisneb: • laste käitumise jälgimises; • käitumishälbe äratundmises, kui see juhtub; • hälbiva käitumise karistamises Interaktsionalism ja märgistamine • Interaktsionalismi ja märgistamisteooria põhihuviks on kuritegu ja kuritegevuse tähendus. • Selle asemel, et positivismi vaimus otsida spetsiifilisi kurjategija omadusi ning sellest järeldada kuritegeliku käitumise põhjusi, keskenduvad interaktsionistid kriminaliseerimise protsessile, ehk sellele, kuidas inimest nimetatakse (defineeritakse) kurjategijaks või kuidas mõned teod saavad kuriteo nimetuse. Sümboliline interaktsionalism Aluspanijaks peetakse George Herbert Mead´i (1863-1931).
annaabi.ee 
