Selgus, et lapsed, kes osalesid interaktiivses muusikaringis, kus lauldi ja tegeleti musitseerimisega, näitasid varem üles suuremat tundlikkust muusikas kõlavate helikõrguste muutuste suhtes, kui need, kes olid passiivsed kuulajad. Iseäranis meeldisid lastele klaveripalad, mis püsisd ühes helistikus. Seevastu lastel, kes tegelesid lihtsalt muusika taustaks kuulamisega, niisuguseid eelistusi ei tekkinud. Ka nende aju reageeris muusikale erinevalt. Interaktiivsetes tundides osalejate aju näitas muusika suhtes üles tugevamaid ja varasemaid reaktsioone. Iseäranis üllatasid teadlasi aga muusikasse otseselt mitte puutuvad erisused, mis kahe grupi laste vahel ilmnesid. Interaktiivsetes tundides osalejate suhtlusoskused olid võrdlusgrupi omadest oluliselt paremad. Näiteks osutasid nad ihaldusväärsetele asjadele, mis olid nende käeulatusest väljas ja lehvitasid hüvastijätuks. Samuti naeratasid nad rohkem, olid ärritudes
ei pruugi arvuti kuvarile sobivasse kohta paigutatud menüü tahvli puhul kättesaadav. Kui menüü on lühikese ettekandja jaoks liiga kõrgel, siis ta lihtsalt füüsiliselt ei ulata selleni. Isegi kui ettekandja kasutab kaardikeppi, on ta sunnitud liigselt pingutama, mistõttu ei muutu interaktiivne tahvel niivõrd mugavaks kasutusvahendiks. Siinkohal ei piirdu õpetaja ainult liigse füüsilise pingutusega, vaid kohati varjab terve tahvli auditooriumi eest. Kasutusel olevates interaktiivsetes tahvlites on eraldusvõimeks üldiselt 4096x4096, mis reaalselt tähendab seda, et üle tahvli on horisontaalselt ja vertikaalselt kasutusel 4096 puutetundlikku punkti. Kokku teeb see ~16,78 miljonit punkti. Kokkuvõteks tahan öelda, et interaktiivne puutetahvel kujutab endast huvitavat ja kaasaegset õppevahendit. Ka õpilastele meeldib see õppevahend, sest muudab tunni huvitavamaks ja võimaldab vaadata suuremal hulgal visuaalset informatsiooni. Tähtis pole ainult see, mida lastele
annaabi.ee 
