Need on: 1. Hirm. 2. Kurbus. 3. Rõõm. 4. Vastikus. 5. Viha. 6. Üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon 7. Põlgus. Ülejäänud emotsioonid on kas põhiemotsioonide alamkategooriad (nt emotsioon kimbatus põhineb emotsioonil hirm ja sisaldab veel mingit mitteemotsionaalset komponenti, nagu olukorra taju) või põhiemotsioonide kombinatsioonid (nt armukadedust võib intepreteerida kui hirmu, viha ja kurbuse segu). Ekmani sõnul on vastavaid kriteeriume, mille järgi ära tunda, et tegemist on põhiemotsioonidega, üheksa: universaalse näoväljenduse olemasolu; emotsiooni esinemine teistel primaatidel; emotsioonidega kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused; emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemusena; emotsiooniga kaasnebpüsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel; emotsiooni kiire teke;
areneb läbi bioloogiliste mehhanismide kompleksi ja inimese arenevad võimed on seotud teatud ajaliste piirangutega. Teda huvitas motoorika ehk aju areng ja arvas, et normaalsetes tingimustes on motoorika areng möödapäsmatu. Rõhutas metodootika täpsuse olulisust. (Metatasand on mõtlemine oma mõtetest, tunnetest, reflektsioon, abstraktne mõtlemine jm, mis lapsel ei ole välja kujunenud.) Arengupsühholoogia arenguteooriad Arenguteooriad aitavad organiseerida fakte ja neid intepreteerida. Arenguteooriad respekteerivad üldist teadmist ning nad on põhimõtteliselt kontrollitavad ja vähem keerukamad kui inimene ise (ja jätab seetõttu mõningad asjad seletamata) ja seega üldistavad. Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18 saj), mis käsitleb metafüüsilist arengut inimene on kvalitatiivselt olemas spermatosoidis (Antonie van Leeuwenhoek). Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale
annaabi.ee 
