• ja/või väljendada eesmärki K. Bühler (1934): keelemärgil on kujutus-, väljendus- ja üleskutsefunktsioon. Prototüüpsõna Prototüüpsõna esineb kõikidel keelesüsteemi tasanditel kui üksus, mida iseloomustab: • isoleeritus, eraldiseisvus kõnes ja kirjas • iseseisev tähendus • analüüsitav morfeemkoostis • võime olla fraasituumaks • kommunikatiivne roll: millegi nimetamine, tunnete väljendamine v. kavatsuste (intentsioonide) edastamine Leksikon kui teadmiste varamu: kognitiivne lähenemine • Kognitiivne keeleteadus püüab välja selgitada, mis on inimajus keelega seonduvalt olemas ning kuidas seda materjali keeleloomes ja keele vastuvõtuprotsessis töödeldakse. • Keelt käsitatakse kui vaimset nähtust ja mentaalset leksikoni kui inimese individuaalset sõnatagavara, keelelist teadmist inimese pikaajalises mälus. Mentaalne leksikon
7 Vt Prior ja Prior, 1955, Belnap ja Steel, 1976. Tavaliselt peetakse liitküsimuse all silmas ,,ja" abil moodustatud liitküsimusi. 8 Kubiski, 1980, Belnap ja Steel, 1976. Seda tuleb mõista nii, et vastuste hulgas on täielikud vastused, mis kirjeldavad ka küsimusega seotud asjaolusid. 5 Teiste autorite9 arvates on küsimus ammendavalt kirjeldatav küsija kavatsuste (intentsioonide) kaudu. Vastaja peab õige valiku tegemiseks mõistma mitte üksnes võimalike vastuste hulka, vaid ka küsija kavatsusi, miks küsija küsimuse esitas. Kui nt pimedal tänaval tuleb mulle vastu relvaga vehkiv isik ja küsib, kas mul raha on, siis sisaldab see küsimus ka kavatsusi, mida keeleliselt otse ei väljendata, vastuseks pole mitte ,,Ei" ega ,,Jah", vaid see, kas ma olen nõus raha loovutama või mitte. Küsimused on kavatsuslikud üksused, mis ei ole
annaabi.ee 
