võimaldab hoopis tõhusama ja kiirema kalkuleerimise. Seega, erinevus on lihtsalt tõlgendamisel. Lõpuks, on see kõik sama tegelt, aga erinevad hoiakud annavad juurdepääsu asjadele, mis on erinevatel fookustasemetel. Erinevad mustrid tekivad erinevatel fookustasemetel. Intentsionaalne hoiaku(strateegia) võime. Kui kujutada ette mingit väga tarka marslast, kellele me oleme kui termostaadid teadlastele, nii et nad ei vaja ehituse või intentsionaalseid hoiakuid, et ennustada meie käitumist kui mingi ülim füüsik. Nad suudavad ennustada liikuva keha käitumist, ilma et peaks kohtlema neid kui intentsionaalseid süsteeme. Nende jaoks ei ole meie intentsionaalsed süsteemid. Kui nii on, siis meie staatus uskujatena ei ole objektiivne, vaid on nägija silmis, kes jagab meie intellektuaalseid piiranguid. Dennett’i vastus sellele on, et kui marslased ei näe meid kui intentsionaalseid süsteeme, siis
ajus. Newfie anekdoot. Mõlemad kõrvad sidemes – telefon helises ja triikis särki samal ajal ja pidi arstile helistama sp mõlemad kõrvad sidemes. Seesmine intentsionaalsus. Masina kirjeldamine intentsionaalse süsteemina ei ole metafoor. Dennett eitab seesmise intentsionaalsuse olemasolu, mis eristaks inimesi masinatest ja muudest asjadest. John Searle: Me võime arvutitele omistada intentsionaalseid seisundeid, kuid need on metafoorsed omistused: nende „intentsionaalsus“ pärineb meie algsest intentsionaalsusest, meie eesmärkidest. Sõnasõnalises mõttes arvutitel neid seisundeid ei ole. Searle’i jaoks seisneb intentsionaalsus aju põhjuslikes võimetes. Intentsionaalsus on bioloogiline nähtus nagu piimanõristus või fotosüntees. Kui on võimalik ehitada masin, millel on samasugused põhjuslikud omadused nagu inimese ajul, siis selline masin suudab mõtelda.