funktsionaalsed hälbed mõjutavad häälikute moodustamist valikuliselt. See sõltub huulte liikuvusest,suletud/lahtisest ninaõõnest,hambumus, keeletipu liikuvus. Perifeerse kõne funktsionaalsüsteem algab ninaõõnest ja lõpeb diafragmaga. Kõneloome. Muuteoperatsioonid: semantiliste elementide asendamine keele reaalsete üksustega. Laps omandab alateadlikult kõnearengu käigus. Õpetaja peab teadma, et vajadusel tekste kohandada, lastele õpetada ¤ Ütluse intentsi kujunemine: motiiv, situatsiooni taju ja mõtestamine. Intents on ainult soov(kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Intents sõltub tegevuse motiividest ja piirab võimalikke valikuid, sest motiivist sõltub ütluse eesmärk. Teiseks sõltub kõnesoov situatsiooni mõtestamisest: tajudest ja mälukogemustest. Motiivist ja situatsiooni
realiseerimata. Soov on seotud võimaliku kõneakti sisuga, mitte realiseerimisega ega keele valdamise astmega. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Näiteks alaalikul on soov suhelda, kuid ütluse programmeerimine ja realiseerimine sageli ei õnnestu. Motiivist ja situatsiooni mõtestamisest tuleneb mõte-geštalt, mis hiljem hargneb ütluseks. Kuid selleks peab vastu võtma otsuse kõnelemiseks. Motiivid, mis kujundavad kõne intentsi, on üldistatult järgmised: mingist füüsilisest tarbest (laps soovib süüa, juua jne.) tulenev motiiv, tunnetuslik huvi (naaber tegeleb millegagi), eelnevalt tajutud tekst (kuulatud, loetud). Laste puhul on otstarbekas motiivi kujundajana nimetada veel mängu, eriti rollimängu. Motiivist tuleneb ütluse eesmärk. Hälviklastega töötades on kõnesoovi kujundamine üks esmaseid eripedagoogi ülesandeid. Suhtlemist soodustab ühine tegevus, emotsionaalne kontakt, last huvitavad objektid
annaabi.ee 
