Analüütilisteks nimetatakse väiteid, mille tõesus või mittetõesus tuleneb loogiliselt definitsioonidest, nagu näiteks väide ``onupoeg on meessoost'' ja matemaatikateoreemid. Empiiriliste väidete tõeväärtus sõltub ümbritsevast maailmast, tüüpiliseks näiteks on siin füüsika ja muude loodusteaduste väited. Quine püüab seejuures näidata, et teadus saab põhimõtteliselt hakkama puhtalt loogikale baseeruva keele abil ning nn. intensionaalseid määratlusi, nagu ``tähendus'' ja ``paratamatu õigsus'' pole teaduskeeles vaja kasutada. Loogikaga on seotud ka ameerika lingvisti Noam Chomsky (sünd. 1928) tööd ning kaudselt kogu strukturaalne lingvistika. Mahukaima koostööpinnase loogikale ja filosoofiale on viimaste k"mnendite jooksul andnud tehisintellektiteadus ja kognitiivsusteadus (cognitive science). Neis valdkondades uuritakse informatsiooni esitamise ja vaimse tegevuse viise
94 Terminoloogia Küsimused 16. Miks ei saa korralikult tehtud terminibaasis olla sünonüümi- viiteid? 17. Millises olukorras sobib Eestis tegeleda prantsuse keele korraldamisega? 18. Millal peaks näide olema mõiste ja millal termini parameeter? 19. Kas sõnastikku võiks kirjutada taotluslikke kordusi? Millisel juhul oleks viitamise asemel mõtet infot mitmel pool korrata? 20. Miks esineb intensionaalseid ehk sisumääratlusi reaalsetes sõnastikes harva? 21. Kui otsida määratlustest sama sõnastiku märksõnu ja teha kõik sellised sõnad määratlustes linkideks vastava märksõna juurde, miks siis peab tulemust käsitsi kontrollima? Mis sorti vigu niimoodi tõenäoliselt tekib? Lugemist • Erelt 2007 eristab mõiste määratlemist (lk 48-59) ja avamist (lk 376-384). Avada saab mõistet lisaks ülejäänud
annaabi.ee 
