saagipotensiaal. Intensiivtehnoloogia kasutamisel tuleb teada: *tasane künd tagab ühtlase sügavusega külvi *tehnorajad tagavad taimekaitse ja pealtväetamise täpsuse *efektiivsed kemikaalid ei korva agrotehnika vigu *tuleb hoolitseda mullaviljakuse tõusu eest, sest muld on vahendaja inimese ja taime vahel. Tehnogeense surve kasvades peab suurenema seda kompenseerivad tegurid : rohkem orgaanilisi väetisi, põldheina osakaalu suurendamise külvikorras, viljavaheldus jne. Intensiivtehnoloogiat tasub rakendada vaid kõrge viljakusega põllumullal sest: *retardandid, fungitsiidid, N-väetised on efektiivsed vaid viljakal mullal Hooldustööd põllul tehakse optimaalsel ajal , mis määratakse taime arengufaasi järgi. Taimekaitsevahendeid ( umbrohtude, taimekahjurite, taimehaiguste vastu ) kasutatakse kui mõju objektile on maksimaalne aga kultuurtaimele minimaalne Pealtväetamine määratakse lehediagnostika kaudu
ebapiisavast väetiste kasutamisest. Eestist vähem kasutatakse praegu Euroopas põllumajandusmaa hektari kohta väetisi vaid Venemaal. Kui võrrelda mineraalväetiste kasutamist Eestis ja teistes Euroopa riikides, siis näiteks 1996.a. kasutati 25-30 Euroopa riigi keskmisena NPK väetisi teravilja väetamisel 2,7-3,7 korda enam kui Eestis. Lämmastikku kasutati meil üle 2-3 korra, fosforit 4-5 korda ja kaaliumi 5-6 korda vähem. Seetõttu olid ka saakide erinevused meie ja teraviljakasvatuse intensiivtehnoloogiat rakendavate riikide vahel mitmekordsed (joonis 1). Kui meil saadi teravilja keskmiselt 2 t ha-1, siis mitmetes Euroopa riikides oli keskmine saagitase üle 7 tonni vilja hektari kohta. Võrreldes väetistega mulda viidud ja saagiga eemaldatud taimetoiteelementide koguseid, siis kasutati meil mullavarude arvel lämmastikku 1,8 korda, fosforit 3,6 korda ja kaaliumi 7,3 korda enam. Kartuli puhul kasutati kasvupinna hektari kohta Eestis 1996. aastal mineraalväetisi ligikaudu 8 korda
annaabi.ee 
