Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus Ühtlane põldtärkamine tagatakse ühtlase ja õigeaegse külviga ( 2-4 cm ) . sügava külvi põhjuseks liiga sügav külvieelne mullaharimine. Külviviis Reaskülv teraviljadele kõige sobivam , tagab ühtlase taimede jaotumise põllule. Sobivad sellised külvikud milledel on ketasseemendid või pneumokülvikud (ühtlane külvisügavus) . Kombikülvikud- väetis , seeme , rearull Viljelusviisid: Intensiivtehnoloogia. Agrotehniline süsteem suurte saakide saamiseks, taime kasvunõuete võimalikult täieliku rahuldamise teel . Teravilja saak sõltub: *koristamiseni säilinud taimede arvust *produktiivvõrsete arvust taimel Tehnoloogilised elemendid rakendatakse põllu ja sordi iseärasusi arvestades: *võrsumist suunatakse lämmastikväetiste annuse ja andmisajaga *reguleeritakse rohelist lehepinda *kasvuregulaatorite kasutamine ( seisukindlus )
3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud ja mida laialdaselt kasvatatakse, on soja, mais, puuvill ja raps. Kõige levinum on herbitsiidiresistentne soja - 60% turul olevast sojast on geneetiliselt muundatud. Soja kasvupind on viimastel aastatel laienenud eelkõige Brasiilias ja Argentiinas, kus seda kasvavatakse intensiivtehnoloogia abil monokultuurina. (Ehrlich, et al., 2006, lk 7) 3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid Üle 90% GM kultuuride külvipindalast asub viies Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis: USA-s, Kanadas, Argentiinas, Brasiilias ja Paraguais. Ainuüksi USA toodab üle 50% maailma GM kultuuridest; USA ja Argentiina kasvatavad kahekesi üle 70% kõigist GM taimedest. (Villar & Freese, 2008, lk 3) Peamised GMO kultuurid on mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat,
annaabi.ee 
