loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsu s, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel
3.2 Uurimine, kas aine fluorestsents sõltub keskkonna pH-st (püridoksiini ja riboflaviini lahused neutraalses happelises ja aluselises keskkonnas) Töö käik: 1) Mõõta järgnevate lahuste EEM spekter: a. Riboflaviin + 1ml sidrunhape (ca 2 mM) b. Riboflaviin + 1 ml NaOH (5 mM) c. Puridoksiin + 1ml sidrunhape (ca 2 mM) d. Puridoksiin + 1 ml NaOH (5 mM) Lahus Konts, pH Ergastus, Emissioon Intensiivsu mg/ml nm , nm s (max) 1. Riboflaviin 0,025 neutr. 370,0 525,0 2579,0 2. Riboflaviin + 0,0125 2 365,0 525,0 1742,9 sidrunhape 3. Riboflaviin + 0,0125 9 365,0 530,0 289,0 NaOH 4. Puridoksiin 0,022 neutr. 325,0 390,0 4422,1 5