Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protsesside kasutamine. Vibratsiooni kahjulikkus ei väljendu mitte ainult masinate ja mehhanismide kasuteguri vähenemises, detailide intensiivsemas kulumises, avariide tekkimise ohus jms, vaid ka kahjulikus toimes inimorganismi. Vibratsioon põhjustab mitmesuguseid muudatusi närvi- ja vereringesüsteemis. Inimese vererõhk tõuseb, organismi energiakulud suurenevad, lihaste jõud väheneb, esineb nägemishäireid, luude ja liigeste kahjustusi (valud, piiratud liikuvus, deformatsioonid) jne. Vibratsioontõbi kuulub selliste haiguste hulka, mille efektiivne ravimine on võimalik vaid
Eelkõige toimib valuga toimetulek läbi mõistmise, millest tuleb valu ja milleks on see vajalik. Naisel on oluline teada, et tema hirm järgmise valu ja sünnituse ees tingib pingeid kehas, mis omakorda põhjustavad suuremat valu. See on justkui surnud ring, millest väljapääs näib raske. Keemiliste valutustamisvahendite alternatiiviks võiks pidada kehatemperatuuril veeprotseduure (vann ja duss), juba eespool loetletud õiget hingamist ja liikumisvabadust. Sünnituse intensiivsemas faasis on oluline ka tugiisikute poolt pakutav psühholoogiline abi, kontrollimaks sünnitaja meeleolu, aidates teda üle hetkedest, kui jõud ja eneseusaldus kaovad. Tänapäeval on paljudele kättesaadav ka alternatiivmeditsiini poolt pakutav homöopaatia, refleksoloogia, aroomiteraapia, taimeteed jm. Aktiivsünnitust planeeriv naine võiks tutvuda nende võimalustega, et oleks valik võimalikult suurest hulgast valuvaigistavatest vahenditest
sdlased ikkagi lpuks lunastuse leiavad.Kui eesti sotsiaalse luule dominantideks on harilikult tarbimine ja meedia,siis fs vtab teemaks eelkige hvede jaotumise hiskonnas. Lk 395-396 Mats Traat tleb oma sel sajandil juba kaheksandas luulekogus Soe htu meie albile ja allakinud ajale halvasti.Ta teeb seda sageli klassikalistes vrsivormides,kasutab inversiooniohtrat snajrg,kaksiksnu ja liitriimne,saavutades sellega pris kummalise tulemuse.Mnes intensiivsemas tekstis vib aimata Rooste epigooni:ja rkivaid masinad teevad meie ndalatest koopiad,aga vunki jbi ikkagi vheks.Paistab,et Piik on autor,kel lheb veel aega,et ttada vlja isikuprane maailmangemine ja keelekasutus,mis tstaksid just selle luuletaime teiste taustal esile.Praegu tundub,et kige ehedamalt tuleb ta vlja armastusest ja meheksolemise kannatusest kirjutamine. Lk 397-398 Kirgastumisega hdade vastu Eestis on ka mitmeid luuletajaid,kes pakuvad sootsumi ja ldse elu hdadega
annaabi.ee 
