Pulmonoloogia arengukavas on välja toodud ka mitmed eriala arengu prioriteedid, mis aitaksid teenust efektiivsemaks ja paremini kättesaadavaks muuta. Pulmonoloogia haiguste eripärast tulenevalt on paljudel juhtudel vajalik paigutada patsiente III astme intensiivravi osakonda, mille parimaks lahenduseks on toodud uue kopsuhaiguste käsitlusele spetsialiseerunud intersiivraviosakonna loomist, mis on juba toimiv üksus Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kahjuks puuduvad aga TÜK-is I ja II astme intensiivraviks vaja minevad voodid, mis omakorda toob kaasa halvema patsientide vajadustega tegelemise. Hetkeseisuga on patsientide vajadusi arvestades vastav etapipõhine intensiivraviteenistus tagatud kogu ulatuses ainult Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, mistõttu on toodud eesmärgiks luua antud tingimused ka Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloogia osakonnas koos isolatsiooni võimalustega. Üheks olulisimaks komponendiks antud erialal on ka pulmonaalne rehabilitatsioon ehk kopsuhaiguste taastusravi
Patsient tuleb vastuvõtvasse haiglasse viia sama heas seisundis, nagu ta saatvast haiglast üle võeti. Peale kiirabis kasutatava aparatuuri, nagu EKG, pulssoksümeeter või kapnomeeter, on intensiivravipatsientidel sageli hulk spetsiaalseid invasiivseid vahendeid või seadmeid. Näidustused Näidustuse määrab transporti telliv haiglaosakond. Transport toimub enamasti täiendavaks diagnostikaks või operatiivseks sekkumiseks või täiendavaks intensiivraviks. Üleviimine võib toimuda kõrgema etapi haiglasse, logistilistel põhjustel aga ka sama või madalama raviastme haiglasse. 882 Pilt 54.1. Ühele intensiivravi patsiendile ravimeid manustavad automaatsüstlad ja infusioonipumbad Teostus Olenevalt riigist tellitakse reanimobiilitransport erinevalt. Eestis tellib transpordi patsiendi raviarst, kontakteerudes selleks reanimobiiliarstiga. Vestluse käigus selgitatakse välja
annaabi.ee 
