testitud loomade peal või koosnevad loomadelt võetud ainetest/osadest. (Aavik jt, Vegan Hooliv ja maitsev elu, 2015; Watson, 1944). Spekuleeritud on selle üle, kust veganlus üldse alguse sai ning miks. Veganlus iseenesest ei ole tegelikult uus nähtus. Just vastupidi uus nähtus on see, et tarbitakse loomseid tooteid ennenägematult palju. Lihatoodete söömine mitmekordistus pärast II Maailmasõda, mil Ameerika Ühendriikidest alguse saanud intensiivfarmid levisid ka Euroopasse. Varem moodustasid suurema osa inimeste igapäevasest toidust just taimsed saadused ning liha söödi ikka vaid püha- ja pidupäevadel. Välja arvatud karmi kliimaga põhjaalad, kus polnud võimalik taimi kasvatada ning põhitoiduks oli kala, muud mereannid või metsloomaliha. Tänapäeval on liha söömine meie jaoks nii igapäevane tegevus, mistõttu arvame, et taimetoitlus meile vale on. (Aavik jt, 2015).
- Põllukultuure, koduloomi ja puid kahjustavad ulukid (metssead, hundid, põdrad jt.); - Haigused, mis võivad levida koduloomadele või inimesele (marutaud, kärntõbi, seakatk jt.); - Konkurents kalavarude pärast (hülged); - Närilisetõrje jne. Moodsa ajastu probleemid loomadega: - Karusloomakasvatuse põhjendatus (varem kütiti ja kasvatus oli algselt hea, säästis looduspopulatsioone); - Koduloomade kasvatuse intensiivsus (,,õnnelikud" lehmad vs intensiivfarmid, samuti on tapule viimine muutumas nonsensiks); - Lemmikloomad kodus ja hobiloomaaedades (nende õigused ja inimeste kohustused); - Kas inimeste taimetoitlus päästab kuidagi loomariiki? 40
annaabi.ee 
