määramine. Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tutvuge goniomeetri töö põhimõtetega ja ehitusega. Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiisvuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus. Antud töös tekitatakse difraktsiionipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonivõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaaspalaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvaid vaokesi kriimustusi laiusega b (vaata skeemi), mis on prkatiliselt
Sagedamini esineb neid jalgades. Tõsisem on olukord, kui tekib valu rinnus, rütmihäired, hingamisraskused, peapööritus- ja minestushood, käimise katkestus ning suur väsimustunne koormuse ajal. Nende sümptomite puhul tuleb kindlasti teha arstlikud uuringud. Südametegevusega seotud haigusnähtude risk kasvab, kui treeningu intensiivsus ületab 80 % VO2 (VO2 max - maksimaalne hapnikutarbimine ml/kg/min.) max-st. Viimast võib pidada tervisespordi intensiisvuse soovitavaks ülempiiriks. 24 Külmetushaiguste puhul peaks treeningu ära jätma, Samuti halvendavad kehalist vormi tavalised põletikuhaigused, ebapiisav puhkus, ühekülgne toit, nakkused, stress jne. Tekib üleväsimus. Liikuja kuulaku oma keha signaale ning vastavalt sellele ka korrigeerigu treeningkoormust. Katrin Kurmiste väljaandest Sydan ja liikunta Kasutatud kirjandus: 1
annaabi.ee 
