Soojuslik tasakaal kasvuhoones päeval ja öösel. Kasvuhooneefekt kui atmosfääri soojuslik mudel. Soojuslik tasakaal atmosfääris. Seos atmosfääri koostise ja soojusliku tasakaalu vahel. Inimeste tegevus ja atmosfääri koostise muutumine. Loodushoid. Milliste tegurite ablil sõltub maapinnale jõudvate päikesekiirguste hulk? Osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Osooniaukude tekepõhjused ja tagajärg. Osooniaukude tekkeks on vajalik kõigi eelpooltoodud 4 protsessi toimimine: intensiiivse polaarpöörise olemasolu, polaarsete stratosfääripilvede teke ning heterogeensed protsessid nende pilveosakeste pinnal ja katalüütilsed protsessid kevadises päikesevalguses. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis
Elusorganismi kasutegur on väiksem kui 25% 86. Kas elusorganism on "soojusmasin"? Elusorganism ei ole soojusmasin. 87.Intensiivsed, ekstensiivsed funktsioonid ja energia. Intensiivsed funktsioonid (rõhk, temperatuur, kiirus, entroopia muut) sellega kirjeldatakse termodünaamilist süsteemi. Ekstensiivsed fuktsioonid sõltuvad massist, osakeste arvust(ruumala, energia, entroopia). Formaalset süsteemi energiat(võimet teha tööd) saab määrata ekstensiivse ja intensiiivse funktsioonide korrutamisega( mahtuvus faktor*potentsiaali faktor). 88. Olekuparameetrid: p= rohk V = ruumala T = temperatuur Olekuvõrrand f(p,V,T)=0 Kui süsteemi parameetrid ajas ei muutu, süsteem on termodünaamillises tasakaalus. Ideaalse gaasi olekuvorrand pV/T = const Normaasetes tingimustes: p= 1,01*10^5 V = 22,4 dm3 T = 273 K pV/T = R = 8,314 J/mol*K 89. Millised nähtused on ülekandenähtused? Ülekandenähtused: sisehoore, soojusjuhtivus, difusioon
annaabi.ee 
