on mingi sõnaliigi sõna, millega seonduvad teised moodustajad, mis moodustavad põhisõnaga konstruktsioone. Funktsionaalses grammatikas on fraaside asemel rühmad. Fraasid: nimisõnafraas NP omadussõnafraas AP määrsõnafraas ADVP kaassõnafraas PP tegusõnafraas VP NP on kõige sagedamini esinev fraas, kuna sõnavaras on substantiive kõige rohkem. Adjektiivifraasi põhisüna on adjektiiv, millega võib endotsentriliselt liituda intensifikaator (eesti keeles alati eeslaiend) nt eriti, üsna jne Keele fraasitüübid: on asendatavad nihutatavad lause sees osade lautamatus - puudub võimalus viia fraasi sisse selle struktuuri mittekuuluvaid moodustajaid sisemised grammatilised protsessid Fraasitüübid erinevad üksteisest kokkukuuluvuse e sidususe tugevuselt. 31. Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurigrammatika (FSG) on tänini formaalse süntaksi nurgakivi.
loogilised NOT, MAYBE, CAN, EI, VÕIB-OLLA, VÕIB, mõisted BECAUSE, IF SELLEPÄRAST ET (SELLE TÕTTU), (JUHUL) KUI aeg WHEN (TIME), NOW SIIS KUI (AEG), NÜÜD, koht WHERE (PLACE) KUS (KOHT) intensifikaator, VERY, MORE VÄGA, VEEL suurendaja taksonoomia, KIND OF, PART OF LIIK (-MOODI), OSA meronüümia sarnasus LIKE (HOW, AS) NAGU Võrgustikud: Kultuurisidusus on seotud sellega, et tekste luuakse lakkamatult juurde ning tekib tekstide võrgustik, ühest tekstist tehakse teiseseid tekste metatekst.
annaabi.ee 
