4)Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Toimub negatiivselt laetud plaadi valgustamisel. Fotoefekti tekkimiseks peab olema footoni energia suurem võrdne elektronide väljumis tööst. Kasutatakse helikinos, ohutustehnikas, metroos, valmistoodangu loendamiseks. 5) Fotoefekti punapiir Iga metalli jaoks eksisteerib mingi kindel minimaalne valguse sagedus, mille korral fotoefekt tekib. Sõltub ainest. 6) Iga footon lööb välja ühe elektroni. Mida inteniivsem valgus, seda rohkem footonied on ja rohkem elektrone lüüakse välja. Mida rohkem elektrone liigub, seda tugevam vool. 7) Kui suure energia ainest välja löödud elektron saab, sõltub E-st, aga E sõltub sagedusest. Järelikult Kui suure energia elektron saab, sõltub valguse sagedusest. Footon on valguse osake.On kindel energia, Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Mass, aga pole seisumassi. Ta omab massi liikumise tõttu. Impulss on
kerge lõimisega liivmuld laseb hästi vett läbi suur sademete hulk > auramine (sademete hulk on suurem auramisest): sademed uhuvad toitained mullast sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks
ladestumine muudab süsiniku isotoopkoostist. Orgaanika tekitab anoksia. Temp muudab klimaatilist tsonaalsust, mõjutab ookeani tsirkulatsiooni, muutus peab olema pikaajaline. Impaktid on juhuslikud, kuid korduvad. Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad. 10 km asteroid iga 26-30 milj aasta järel. Katastroofid näivad järk-järgulise muutusena signor-lippsi efekt. Vulkanismi tähtsus. Veealune ulatuslikum, varem oli inteniivsem. Mõjuriks aerosoolid, gaasid ja lahustuvad komponendid. Destabiliseerivad kliimasüsteemi. Astronoomilised: milankovits, päikese aktiivsuse kasv, kosmilise kiirguse intensiivsuse muutus. Tagasisidemehhanismid. Inimmõju on raske lahutada looduslikust mõjust.
ülemmäär olid paika pandud. Ostmine käis rahaga, talupojal oli kokkupuude rahaga tegelikult suhteliselt väike. Tekkis alles üleminekuga raharendile. Raha kogumise võimalusteks oli 2 põhilsit võimalust: liivimaal linakasvatus, eestimaal kartulikasvatus. Oluline osa oli ka krediit, talusid osteti pikaajalise laenuga (valdav osa osteti nii). Talude ostmise intensiivus oli väga erinev piirkonnniti. Liivimaal oli 1850-70 oli kõige inteniivsem periood. Eestimaal algas 1880nendatel alles. Kroonumaade puhul tomius ostmine hoopis teistel alustel- riigivõim määras kindlaks konkreetse ostuhinna (ei olnud kaubeldav). Nii mõisa kui talumajandus 19 sajandi lõpul oli suht tugev, olid arengud läbi teinud. Taluühiskond tervikuna kõikide nende reformide tulemina oli aga hoopis enam tekkinud sotsiaalne kihistumine. 20. Põllumajanduse arengu põhijooned 19. saj. Teoorjuslik mõisamajandus. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine
annaabi.ee 
