eeldusel, et loodusmaailma objektidel enestel on osutav funktsioon: Jumal on varustanud loodusmaailma objektid tähendustega, mis omakorda osutavad sõnumitele, mille leiame piiblist. Põhiidee: loodusmaailma objektidel on iseenesest teatud tähendus. Sega tähendab looduse uurimine mitte üksnes looduse omaduste kaardistamist, see tähendab ka Jumala poolt loodusse jäetud sõnumite dekodeerimist, ja seda pühakirja valgel. Aquino Thomas maailm on allegoorilise loogika puhul intelligiibel, mõistuspärane tänu loodusobjektide võimele representeerida. See on raskepärane mõttekäik, kuid selle tuum on üsna lihtne loodusobjektidel on juba iseenesest teatud tähendus. Looduse allegoriseerimine quadriga meetodil: kui täpne olla, siis allegooriline interpretatsioon vaid üks mitte-sõna-sõnalise interpreteerimise viise. Läbi keskaja oli väla kujunenud formaalne pühakirja tähendustasandi jaotus, mida tuntakse quadriga nimetuse all.
Selleks ongi vaja teada, et kus on see piir. Dialektika on näivuse-loogika ja analüütika on tõe-loogika. Tõeseid teadmisi saab omada ainult nähtumuste kohta. Skeem on aeg, aeg on omakorda meelelisuse puhas vorm ehk asjad iseendas, mis on väljaspool meeleisust, on siis väljaspool aega ehk ajatud. Aeg kui skeem on kategooriatele rakendame midagi, mis pole ajaline – ebakorrektsus? Ainult nähtumused annavad abstraktsele mõistetele sisu ehk konkritiseerivad sisu. Intelligiibel maailm on asjad iseendas kohas. Mõistus võib sellise kujutluse luua, kuid peab aru andma, et see ei ole mitte teadmine ega teadvus. Sellel on muu funktsioon. Põhiline on see, et aru saada, kus on teadvus ja teadus. Viidatakse intelligentse kaemuse võimele ehk intellektuaalne kaemus. See on selline mõiste, et: ideede tunnetus on mõistuse silmaga asjade olemusse vaatamine; inimestel on see võime. Raske sellepärast, et eksitavate meeleliste muljete pärast. Mõistust tuleb seega puhastada
annaabi.ee 
