intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L
mõõtmine peab andma sama tulemuse. Kaks suurt valdkonda testimisel on üheltpoolt vaimsete võimete ehk intelligentsustestid ja teisalt inimese iseloomu testid ehk isiksusetestid. Huvitavl kombel nende kahe valdkonna testid korreleeruvad üsna vähe. Isiksusetestid on jaotatavad objektiivtestideks (,kus inimene vastab küsimustele „õige” või „vale” vormis) ning projektiivtestideks (,kus testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama). Intelligentsustestidest saadakse tavaliselt arvnäitaja IQ ehk intelligentsuskvotsient – saadud testi tulemus korrutatakse 100ga. Intelligentsus näitab justkui kohanemisvõimet uudsetes oludes. Naised ja mehed kasutavad näiteks oma aju sama taseme IQ saamiseks erinevalt. Tänapäeval mõjukaim on dimensioonide suund ja seal omakorda suure viisiku teooria. Selle raames enim kasutatav test on NEO PI-R test. Uuriti hästi palju isiksusepsühholoogia töid ja suurel hulga selliste
annaabi.ee 
