Lapse loovuse, motivatsiooni, huvide, võimete ja vajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate/treenerite kui ka kaaslaste hinnanguid ning muidugi vaadeldakse ka lapse saavutusi mingites valdkondades. Oluline murrang toimus seoses Howard Gardneri raamatu ,,Frames of Mind" ilmumisega 1983. aastal, kus ta sõnastas oma multiintelligentuse (edaspidi MI) teooria, mille kohaselt inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (Gardner nimetab neid intelligentsusteks, sellest ka teooria nimi). Tihti moodustavad nad keerulise mustri ja on omavahel mitut moodi põimunud. Järgnevalt Gardneri antud erivõimete ülevaade. · Matemaatilis-loogiline hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid.
Niisugused inimesed süve- nevad tavaliselt väga varakult oma andega seotud valdkonda ja valivad ka eriala, mis on selle konkreetse intelligentsusega seotud. “Helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiiliga inimestel on võrdselt tugevad kolm või enam intel- ligentsust, niisugused inimesed on tavaliselt esile kerkinud kas poliitikaga või majandusega seonduvates valdkondades. Selle eest, et Gardner nimetab neid erivõimeid intelligentsusteks, on ta saanud ka kriitika osaliseks. Kuid isegi tema suurimad kriitikud, kes vaidlustavad tema teooriat eeskätt selle tõttu, et nende nn intelligentsuste mõõtmiseks pole kohaseid psühhomeetrilisi vahendeid, möönavad, et ül- dise vaimse võimekuse kontseptsiooni varju võib jääda väga väärtuslikke andeid, mida tuntud IQ-testid ei mõõda. Eriti leebed ollakse seda tunnis- tama muusika-, kunsti- või sotsiaalse andekusega seoses. Gardner ise on