ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste
vaimset potentsiaali, mida nimetatakse liikuvaks intelligentsuseks. Liikuva intelligentsuse puhul on tegemist närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsus areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. Selle mõõtmiseks kasutatakse üldist informeeritust, sõnavara ja matemaatiliste arvutusoskust hindavad testid. IQ tähendab intelligentsuskvooti. 13.2. Vaimsete võimete jaotus 13.3. Üldvõimekus ja erivõimekus Vaimse võimekuse testi alatestid: 1) Diagrammid diagrammide ja jooniste lugemise oskus 2) Sõnavara sõnade tähenduse tundmine 3) Loogika loogikaülesannete lahendamine 4) Ruum ruumiline mõtlemine 5) Informeeritus informeeritus ühiskonna, poliitika ja kultuuri faktidest Mõned alatestid on üksteisega suuremaks korrelatsioonis kui teised. Kuid
annaabi.ee 
