säilitamine muutub eesmärgist tähtsamaks. Samas muutub juhtkohal inimene mõõdukamaks, kuna vastupidine olukord tekitaks mõttetuid pingeid. Ühesõnaga - bromiidid "käituvad" alati ühtviisi. Inimestel on reflektsioonivõime ja nad suudavad oma tegude üle järele mõelda ning suudavad õppida enda ja teiste vigadest. Modernne maailm Vaatleja ja vaatlusalused. Ehhki üritame sotsioloogias näha erapooletut intellektuallset akadeemilist distsipliini, mis vaatleb maailma kõrvalt, annab sotsioloogia enda olemasolu ometi tunnistust nendest samadest nähtusest, mida see kirjeldab. Merton - tänapäevase teaduse aluseks ei olnud tehnika areng, vaid uus maailmavaade. 14.saj tekkisid esimesed sotsioloogilised uurimused Ibn Khalduni, Platoni ja Aristotelese teoses. Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid
kultustest, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Rooma Marsi väljakul asus Isise ja Serapise tempel, mis oli ehitatud Egiptuse materjalist. Seal leidisgi aset Egiptuse jumalanna Isise kultus. Kultus ei olnud sugugi reserveeritud vaid eliidile. Tithipeale olid need just vaiksed, rõhutud ja töökad inimesed, kes müsteeriumides oma elule mõtte leidsid. Müsteeriumid ei nõudnud mingit intellektuallset arusaamist. Neis sisaldus üleskutse fantaasiale, et avaneda sügavamale arusaamisele sellest, mis on meie elus salapärane. Ka maagia ja alkeemia leidsid seetõttu müsteeriumides oma koha. Küllap meelitaski tolle aja inimesi müsteeriumide ligipääsmatus. Kõigepealt pidi inimese pühitsema preester, kes tagas, et soovijal on vajalikud teadmised müsteeriumi eesmärgist. Pühitsuse skaalal eksisteerisid eri astmed, mida mööda oli võimalik edasi liikuda. Salastatud
annaabi.ee 
