Väga tugeva vertikaalse mõõtme ära kasutamine. Maailm, mis siin avaldub on kultuurikeskne. + keelelise nõtkuse ja vormiranguse ühendus + erinevalt Talvikust on näha kunstikummarduslikumat hoiakut võib rääkida teatavast ilupreesterlusest v maailmapildist, mille täielik valitseja on kunst. Puskini mõju on Alveri loomingut tugevalt kujundanud. Ei saa öelda, et kõiges. Kui nt esimese raamatu puhul räägitakse metalsest intellektuaalsusest, siis ei ole see nii väga Puskiniga seotud. Aga see, kuidas jutustada lugusid värsis, on mingil moel Puskini toel õpitud. Ka elegantne värsikasutus ja iroonilised nõksud sobivad ka Puskini taustale. + Nietzsche mõjud Alveri metalne värss muutub pehmemaks, tuleb sisse rohkem laulvust ja helilisust. Sisse tuleb ka rahvalikke motiive ja otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. Eriti paistavad 1940ndatel silma seosed Juhan Liiviga, mida varem ei olnud, aga mis nüüd muutunud oludes tuleb
Orienteerib meie tunnetustegevust üldse. Positiivne funktsioon mõistuse juures. Asjade iseeneses, milles rääkida? Lk 127. funktsiooni ei täida, siis loobuda? Ei saa sellest mõistest loobuda. Sel juhul puudub nähtuvuste maailm tegelikkuse sfääriks. Miks on see halb siis? On ainult nähtumusi ja asju iseendis pole – nii ei saa väita. Ei saa väita põhjendamatult, et oleks võimalik teine intellektuaalsus kui inimene; teame intellektuaalsusest iseenda põhjal. Võib olla ka teine intellektuaalsus – Jumal? Me ei tea, kuidas Jumal mõtleb. Aga ei saa välistada seda. Piiri mõiste tuleb sisse. Skeptsisim ja metafüüsika on vastandid ja toidavad teineteist. Analüüsis saab näidata, mis toimub: metafüüsika on midagi muud kui aprioorsetets mõistetes, mis on määratud selleks, et rakendada seda kogemuses. Ise on aprioorsed ja siis tekib kalduvus viia need väljapoole kogemust. Hakatakse nii kahtlema mõistetes endas –
annaabi.ee 
