mõjude näol. 2. Probleemid ja lahendus. Probleemideks on sõltuvuses olevad inimesed. Alkohoolikud tarbivad alkoholi rohkelt ning see hävitab tasapisi nende elusid. Lõpuks on alkohoolikutel ainult alkohoolikutest sõbrad, kellega koos juua ning nende jutt muutub banaalsemaks. Nad korrutavad üht ja sama, tuleb aina tagasi oma kinnisideede, antipaatiate ja sümpaatiate juurde. Säravast intellektuaalist võib viimaks järele jääda robot, kes vaimutult kordab omaaegseid vaimukusi, kelle intellekt on kaotanud peened narmasjuured. Lisaks alkoholiprobleemidele on ka narkootkumide, raha ning muude sültuvust tekitavatest asjadest juttu. Lahenduseks on autor leidnud, et selle hääbuva Homo sapiensi kaitseks tuleks kuskil maailma nurgas, nt Himaalaja mägedes rajada kaitseala, kus viimased mõtlevad
Ühel peol räägivad Anna ja Vronski pikalt eraldi juttu. Anna palub, et Vronski anuks Kittylt andestust. Vronski ütleb Annale hoopis, et armastab teda. Kogu seltskond märkab pahakspanevalt nende soovi eraldi olla ja Anna mees Karenin, kes on tähtis riigiametnik, lahkub peolt üksinda. Hiljem räägib Karenin Annaga oma kahtlustest, kuid Anna vastab talle napilt ja arvab, et mehe kahtlused on tobedad. Annal ja Vronskil tekib suhe. Samal ajal Moskva lähistel külastab Levinit tema intellektuaalist vend, Sergei Ivanovits. Nad käivad jahil ja arutavad Levini elu maal. Levin on tavapärasest korraldusest tüdinenud ja üritab koostööd talupoegadega muuta ja kirjutab ka sellest raamatut. Levin külastab Dollyt, kes on tulnud suveks maale elama( sest neil hakkab raha otsa saama ja maal on odavam elada). Dolly üritab veenda Levinit, et ta Kittyga uuesti suhtlema hakkaks. Levin keeldub. Natukese aja pärast Levin lahkub masendusega kodust(reisile). Masenduses on ta oma teise
Moskva 1876. Noor mees astub pargipingil istuva kauni daami juurde ning palub teatraalselt luba teda suudelda. Naine keeldub ning noormees laseb ennast maha. Staažikas uurija peab juhtumit labaseks enesetapuks. Tema noor abiline Erast Fandorin näeb aga teos midagi enamat ning avastab uurimise käigus poliitilise vandenõu. «Azazel» on esimene raamat, kus lugejate ette astub tõeline riiginõunik Erast Fandorin, segu klassikalisest inglise džentelmenist ja vene intellektuaalist. The novel opens on 13 May 1876 with a university student, Pyotr Kokorin, committing suicide in the public park in front of a beautiful young noblewoman, Elizaveta von Evert-Kolokoltseva. His will leaves his large fortune to the newly opened Moscow chapter of Astair House, an international network of schools for orphan boys founded by an English noblewoman, Lady Astair. The apparently open-and-shut suicide case falls to inexperienced 20-year-old detective Erast Fandorin. He
25. Too viis märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta kolme tema teose pealkiri. F. Kafka loomingule on iseloomulik sümbolite kasutamine, allegoorilisus, inimeksistentsi väljapääsmatus, fatalism ning neist tulenev võõrandumine, bürokraatliku masinavärgi ja selle ebaõigluse, hullumeelsuse ja juhmuse kirjeldamine. ,,Metamorfoos", ,,Protsess", ,,Otsus". 26. Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? ,,Stepihunt" räägib eraklikust intellektuaalist, Harry Hallerist, kes ei suuda endas lepitada ,,inimest" ja ,,hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Ta põlgab kodanlikku mugavust ja heaolu, kuid samas kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ta igatseb lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Teos on sügavalt filosoofiline ja autori enda vaimseid segadusi ning eksirännakuid kirjeldav. 27. Mis iseloomustab eksistentsialismi? Nimeta kolm autorit.
avateosed, Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev", "Check out", "Untitled 12", Margit Lõhmuse tekstid "Vikerkaares". Maarja Kangro "Klaaslaps" (transgressiivse autobiograafilsie kirjanduse suurtekst, traumatekst, kus kirjeldatakse kunstliku viljastamise protsessi ja lootefaasis väärarenguga lapse kõrvaldamist, abjektne kirjandus, mis lähtub kehalisuse juurde kuuluva vigase, vastiku ja võika kirjeldamisest; palju ka tehnilist meditsiinilist sõnavara, mida tõlgivad päriskeelde luuletajast ja intellektuaalist jutustaja sageli iroonilised või humoorikad kommentaarid; võibolla on surnult sündiv laps siin ka kriisiajastu metafooriks). Omaelulooline kirjandus, nt Leonard Lapin "Siintallinn" (2014), Mihkel Raud "Musta pori näkku" (2008) ja geikirjandus: Caspar Trees "Sergo" (2004), Ivar Sild "Tantsiv linn (2007), Jan Beltrán "La mala vida ehk neetud elu" (2009), Marek Kahro "Päikeseta paradiis" (2012). 10. Sajandivahetuse sümbolistlik proosa ja maagiline realism ( M. Heinsaar, Paavo Matsin).
annaabi.ee 
