sajandi temaga · ,,Vabastatud Prometheus" · poliitiline sisu suurimaid lüürikuid. · ülistas loodust · ,,Cenci" väljakutse vägivallale Mulle meeldis ,,Ood · sõprus Byroniga · ,,Inglise meestele on läänetuulele". · heideti perekonnast ülestõus" välja · ,,Hümn intellektuaalile" · võitles vägivalla vastu · ta laev uppus · võttis osa rahvuslikust ülestõusust Iirimaal Walter Scott · õnnelikult armunud · ,,Rob Roy" · keerukate süzeesõlmede Scotti loomingut · abielus naisega, kes · ,,Puritaanlased" harutamine iseloomustab minu
Pilgatakse skolastikat ja seatakse fookusesse humanitaarsed ideeed. (Rablé) Ruum? Aeg? Loodus? Naer? Relatiivsus? Itta paigutati maine paradiis, sageli peeti sellega silmas Indiat. Seda kujutati peaaegu alati ka kaartidel. Ida aga paigutati üles. Keskaja ruum on idealiseeritud ruum. Dante ruum on vertikaalne. Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas. Õpetatud kultuuri ruum on üks, rahvaliku kultuuri ruum on hoopis teine. Keskaegsele intellektuaalile tundub võimatu võtta loodust loodusena, seda saab teha ainult loodusinimene. Looduse tunnetus muutub nt Petrarca'l. Tema kuulus kiri kogumikust „Familiares“, kus ta teeb matka ühele mäele, selle tippu, ja ütleb, võttes aluseks Augustinuse pihtimused... Ta peaks mõtlema sellele, et ta on inimene, surelik ja peaks kogu elu pühendama teispoolsusele. Ta jätab senise süsteemi kõrvale, kuigi leidub ka raamatuid, kus ta on neid kasutanud. Selles peitubki
Tugev värsikeel Kehalisus, naturalistlikkus Seksuaalne pinge, irooniline mäng Otseütlev kirjutamislaad „Leping nr 2“ (2004), „Varjatud ained“ (2009), „Asjade omadused“ (2013) Proosa 1990. aastatel Proosakirjandusele iseloomulikku Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale (lugejasõbralik kirjutamisviis) 90ndate alguses domineerib veel vanem põlvkond (nt. Mati Unt) Proosauuenduste algus Kolm murrangulist teost 1990ndal aastal: Jaan Unddusk „Kuum“ (lugu noorest armastusest, sõnad on kesksed, maailma sõnastamine) Mati Unt „Öös on asju“ (postmodernistlik mäng, iroonia, lugeja eksitamine)