Kuivõrd on uurija kursis võimalustega hariduseks ja rehabilitatsiooniks ning kui hästi tunneb vastavaid seadusi. Et kuidas seadused neid reguleerivad, ehk mida ühe teise probla puhul teha annab, et asja parandada). Isikuandmekaitseseadus: Selle käigus saame palju tundlikku infot: mida siis teha tohib ja ei tohi nende saadud andmetega, seda reguleerib isikuandmekaitseseadus. Eraldi on sätestatud delikaatsed isikuandmed: nendeks on nt inimese võimekus, intellektitase, arengulised probleemid. Delikaatseid isikuandmeid ei tohi lekitada inimestele, kel pole neid hädasti vaja. Ainult selle isiku arengusoodustaiseks tohib neid lekitada. Kogu infot ei tohi kasutada milllekski muuks kui ainult lapse soodustuse arendamiseks (ehk ametialaseks kasutuseks). Seadus reguleerib sellisel viisil, et sätestab mida tohib/ei tohi teha. Selle alla käib siis, mis te teete, kuidas andmeid töötlete, käsitlete (nt mida sisestate, mida hoiate lauanurgal jne)
Mujal põhjendatakse ainult objektiivset lähenemist umbes nii: miks me peame jätma kannatanu kanda riski, et ta puutub kokku väga madalate võimetega kahjutekitajaga?) 73. Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga? Deliktivõimet võib de neerida kui isiku võimet ennast süülise käitumisega vastutavaks teha. Deliktivõimet iseloomustab ennekõike inimese intellektitase (kas ta saab aru, et tema käitumine on õigusvastane ja võib kahju põhjustada või ei saa sellest aru). Deliktivõimetu isik reeglina DÜK alusel ei vastuta, kuna tema käitumises puudub süü element. Deliktivõimetud isikud: alla 14-aastased lapsed (VÕS 1052 lg 1) 56 sellises seisundis olevad isikud, kes ei mõista oma tegude tähendust või ei suuda neid juhtida ( 1052 lg
annaabi.ee 
