Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest ,hüpokotüülist , idupungast ja idujuurest. Idulehtede arvust sõltuvalt eristatakse kaht katteseemnetaimede klassi -- üheidulehelised ning kaheidulehelised. Üheidulehelisuse teke on katteseemnetaimede evolutsioonilise
üks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.); kaks, näiteks madaral (Galium sp.); kolm, näiteks piimalillel (Euphorbia sp.) või mitu, näiteks magunal (Papaver sp.). Seemnealgmed kinnituvad platsentale ning saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu (joonis). Kohta, kus lõpeb seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse kalatsaks. Seemnealget katab üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Integumendid on epidermaalset päritolu, seetõttu võib neis eristada kolme kutiikula kihti -- välimine katab välimist integumenti, keskmine on integumentide vahel ning sisemine paikneb nutselli ja sisemise integumendi vahel. Seemnealgme tipul on integumentide vahel ava -- mikropüül. Viljastamisel tungib tolmutoru seemnealgmesse reeglina just siit.
annaabi.ee 
