Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973
a. tõsine majanduskriis Eestis o Lootuses, et vene turg avaneb. Rahvuslikud valuutad o Lätis, Leedus 1922.a. vastavalt kuldfrank ja litt o Eestis oli 1919-23 suhteliselt ebakindel mark, mis asendati hiljem krooniga. Majanduslikud prioriteedid (1920 teine pool) o juhtivaks majandusharuks sai põllumajandus ning orienteeruti Lääne-Euroopa turule. o Vabaneti Venemaa pärandist, kujunes iseseisva väikeriigi vajadusele vastav majandusstruktuur ja integreeruti Euroopa majandusruumi. Ülemaailmne majanduskriis o Tabas esimesena Baltimaades põllumajandust. Hinnad langesid, sissetulekud vähenesid, paljud talud läksid pankrotti. Tehaseid sulgeti, suurenes tööpuudus. Siiski laastas see kriis Balti riike vähem kui enamikku Euroopat. o 1934-35 algas majanduse kiire areng, mille käigus ületati kriisi eelne tase. o Riigi aktiivne sekkumine majandusellu. 1930.date lõpp
koguteoste ning Eesti ajaloo üldkäsitluste väljaandmine. Eesti kirjanikest olid silmapaistvad A.H.Tammsaare, E.Vilde, F. Tuglas, M.Metsanurk, A.Gailit, A.Kivikas, A.Mälk,K.Ristikivi, A.Jakobson, H.Raudsepp, luuletajad M.Under, H.Visnapuu, G.Sutis, H.Talvik ja B.Alver. Eesti helikunsti arendasid M.Saar, H. Eller, E.Aav, E.Tubin,C.Kreek. Kunstnikest oli esileküündivaim graafik Eduard Viiralt. Eesti iseseisvusajal ehitati üles euroopalik ühiskond, integreeruti Euroopasse majanduslikult ja kultuuriliselt, eestlased said kaasaja Lääne tsivilisatsiooni kuuluvaks natsiooniks. Selle põhjal suutsid nad üle elada järgnevad poole sajandi pikkuse okupatsiooni ja taastada iseseisvuse. Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. Veebruaril 1874 Pärnumaal. Tal oli neli venda ja üks õde. K.Päts oli õigeusklik. Ta oli hariduselt advokaat, töötades 1900. Aastal Tallinnas Jaan Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ajalehte Teataja
annaabi.ee 
