aasta 1. detsembri mässust. Jutt on nelja inimese viimasest ööst ja elust, kellele on surmaotsus tehtud. Need neli inimest on revolutsionäär, maata talumees ehk pops, teenijatüdruk ja poisiohtu nooruk. Revolutsionäär leiab, et on võidelnud valede asjade eest, teised ei saa millestki aru, sest nad on juhuslikult kinni võetud. Küsimus: Kuidas olla või käituda? ,,Kuristik", novell Venemaa kodusõjast ehk sõjast punaste ja valgete vahel. Lugu valgete armeest Eestis, kes integreerusid. Kuristik tähendab oktoobripööret. 1928 avaldas ,,Toomas Nipernaadi", mida hakati kohe tõlkima ja mis tõi Gailitile palju kuulsust. Tegu oli esimese pitoreskse ehk kelmiromaaniga Eesti kirjanduses. 1935 kirjutab vabadussõja-ainelise romaani ,,Isade maa". Lugu on keskkoolipoistest koosnevast kompaniist. Romaanis on palju kriitikat sõja argipäevas oleva liigse huumori vastu. 1938 romaan ,,Karge meri", mis on lugu Eesti väikesaare elust. Saareks on Ruhnu. Lugu
Näiteks võiks tuua koolide keeleprobleemi. [...] käisid ägedad vaidlused, mis keel on juutide emakeel – kas iidne heebrea keel või moodne jidiš? [...] 1936. aastal avati Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas juuditeaduste õppetool. Õppejõuks oli Saksamaalt põgenenud professor Lazar Gulkovitsch. (1941. aastal jäi ta natside kätte ja mõrvati.) [...] 1930. aastate lõpus tegutses Eesti Vabariigis 32 mitmesugust juudi rahvuslikku organisatsiooni.2 [...] Samal ajal integreerusid Eesti juudid oma kodumaa ühiskonda ja võtsid aktiivselt osa Eestimaa elu edendamisest. Nad omandasid eesti keele, õppisid tundma Eesti ajalugu ja kultuuri, lõid põlisrahvaga mitmekülgseid ning viljakaid sidemeid. Juudid jagasid eestlastega võrdselt kõike, nii muresid kui ka rõõme. Nad olid riigile lojaalsed, austasid kehtivaid seadusi ja pidasid end Eesti patriootideks, säilitades rahvusliku omapära.
annaabi.ee 
