Sn Sn Sn · Neid summasid saab väljendada, nagu teada geomeetriliselt, kus integraalne alamsumma omab ,,sisemise treppkujundi" pindala ja ülemsumma ,,välimise treppsumma pindala" · Integraalsuma (Sn) on aga arvuliselt võrdne selle kujundi pindalaga, mis on piiratud murdjoonega, mis asub kõvera all ja peal olevate murdjoonte vahel. Kujund on joonisel 2 see viirutatud ala · NB! NÜÜD OLULINE: erinevat integraalsest alamsummast ja integraalsest ülemsummast lõigul [a,b], on integraalsumma muutuv suurust, sest ta ju sõltub sellest, mitmeks osaks on [a,b] jaotatud ja millised i väärtused on võetud (need võisid olla suvalised, alamlõigu otspunktide vahel) f(2) f(1) x0=a1 x1 x2 xn=b joonis 2 AGA MITMEKS ALAMLÕIGUKS SAAKS SIIS SEDA LÕIKU [a,b] jaotada??
SPORDIPEDAGOOGIKA NB! 1) reaktsioonikiirus, 2) lähtekiirendus, 3) maksimaalne kiirus, 4) kiiruslik vastupidavus. Sõltuvalt ühe või mitme kiiruseliigi samaaegsest arendamisest võime rääkida kiirusvõimete diferentseeritud või integraalsest täiustamisest. Tulemuslikkus kiirustreeningus sõltub kahe samaaegselt rakenduva faktori koosmõjust: võimali- kult efektiivsest treeningust ja soodsatest geneetilistest eeldustest (kõrgest kiirete lihaskiudude protsendist lihastes). Asjata ei ole levinud ütlus, et näiteks heaks kiirjooksjaks sünnitakse. Samas ei tohi unustada kiirusvõimete treenitavust, eriti
annaabi.ee 
