Füüsiline aktiivsus mõjub hästi kudede insuliinitundlikkusele, vererõhule ja vererasvadele. Füüsiline aktiivsus diabeedi korral I tüüpi diabeetik peaks tegema kehalisi harjutusi vähemalt kord 23 päeva jooksul, kuid et füüsiline aktiivsus võib suurendada nii kohese kui ka hilise hüpoglükeemia ohtu, on oluline füüsilise koormuse valikul õppida kohandama insuliini doose ning söömist vastavalt koormusele. Regulaarse kehalise koormuse korral tuleks eelnevalt insuliinidoosi vähendada ning arvestada lisavajadusega süsivesikute manustamiseks. I tüüpi diabeetik peab arvestama hilise hüpoglükeemia tekke võimalusega ka järgneva päeva jooksul. Insuliini puuduse korral suurendab kehaline koormus veresuhkru taset ja ketoonide hulka veres ning alkohol võib füüsilisele koormusele järgnevat hüpoglükeemiat süvendada. II tüüpi diabeedi korral tuleks piisava efekti saavutamiseks harjutada vähemalt üks tund 23 päeva tagant või 30 minutit iga päev
sekundis).2007 aastal reanimeerimise eeskiri soovitab ( õpetab) 2 hingamist ja 30 südamemazaasi! NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja elundid on äärmiselt õrnad (hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt). 23. MADAL SUHKRUTASE VERES Hüpoglükeemia - see on eriline seisund, mille põhjustab liiga madal veresuhkru tase alla 3,0 mmol/l. Hüpoglükeemia võib ilmneda järgmistes olukordades: tavalise insuliinidoosi katteks olete Tunnused: · ootamatult ilmunud nõrkus · higistamine · käte- või seesmine värin · pearinglus · kahvatus · rahutus · hirm · südamekloppimine · näljatunne · nägemisehäire · mõtete hajusus jne. Nende hoiatavate nähtude püsimisel, juhul kui te ise ei võta midagi ette või kedagi pole teid abistamas, võib vahel üsna kiiresti, olenevalt konkreetsetest faktoritest (nagu süstitud
annaabi.ee 
