8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14. saj itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm 15. kontsert-mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile 16. ooper-lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst 17. kantaat- mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos solistidele koorile ja/või orkestrile 18
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos
timpanid, löökpillid, klaver, harf jne. keelpillid: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. 11. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad? barocco – tuleneb Portugali keelest , mis tähendab ebakorrapärast pärli renessainsse – prantsuse keelest ja tähendab taassündi classicus – ladina keelest, tähendab eeskujulik, silmapaistev fuga – ladina keelest, tähendab põgenemine a capella – itaalia keelest, Mitmehäälne laulmine instrumentaalsaateta. ars antique – tuleneb prantsuse keelest, periood keskaja muusikas ars nova – ladina keelest, uus kunst punctus contra punctus – tuleneb ladina keelest, tähendab kontrapunkt bel canto – itaalia keelest, tähendab ilus laul opera buffa – itaalia keelest, 18. sajandi keskel tekkinud itaalia stiilis koomiline ooper
maja. Keskajal tekkis teater nullist (kristlikus kontekstis, omad tõukejõud). Tervikpilt ei taastunud enne renessanssi. 14. Mida kujutasid endast jõulu- ja lihavõttetroobid (troopide teke ja areng)? Keskajal teeniti igal pool erinevalt, kiriku liturgilised vormid oli vaja ühtlustada. 6. saj lõpul / 7. saj alguses viiski Gregorius Esimene läbi liturgilise reformi. Reform puudutas eelkõige kirikulaulu. Uut hakati nimetama Gregoriuse koraaliks (tänapäeval populaarne) - ühehäälne instrumentaalsaateta kirikulaul. Gregoriuse koraali kasutati teenistustekstide ettelaulmiseks. Iga täishäälik andis võimaluse pikaks meloodiliseks arenduseks. Jubilatio juubeldamine, hõiskamine (meloodiaarendused ehk jubilatsioonid). Koorilauljatel puudus muusikaline haridus, jubilatsioone oli keeruline meelde jätta. Notke (Notke Kogeleja) aktualiseeris tekstide kirjutamise jubilatsioonide alla. Iga silp vastas ühele noodile, teksti laulmine oli tunduvalt kergem. Selliseid jubilatsioone hakati
annaabi.ee 
