selgus ning ratsionaalsus. Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist sõltumata. 1960. aastatel hakkasid Eestis moodustuma rokk- ja poppmuusikaansamblid, kes ehitasid endale ise pille ja helitehnikaseadmeid. Esinemisega oli algul raskusi, kuna kontserttegevuseks tuli taodelda esinemisluba, mille alusel toimus ka tasustamine. Eesti esimesed rock-bändid olid Juunorid ja Kings, kes mängisid rock’n’roll’i ja twisti stiilis lugusid, mängiti isegi ballaade ning instrumentaalpalasid. 1970. aastatel hakkasid Eestis Lääne eeskujul tõsisemat rocki mängima paljud ansamblid ,nagu Mess, Ruja ja Ornament. Tol ajal jäi album kui formaat välja kujunemata, peale vinüülplaatide sai muusikat tarbida ka kassetidel, raadio vahendusel ning kontsertidel. Elu pop- ja rockmuusikas läks lihtsamaks 1980. aastatel, kui hajus NSV Liidu tsensuur ja hakati lubama ka eraettevõtete loomist. Loomingut hakati üha enam avaldama ning see muutus lihtsamaks
New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel jõudis Datevik esimest korda Eestisse ning salvestas muusikat tuntud eesti muusikutega. Kontserdi ülesehitus oli äärmiselt tasakaalustatud, sest kõrvuti Valgre loominguga kõlas seal veel uuemat Kadri Voorandi, Meelis Vindi ja Kristjan Randalu dzässiloomingut. Kõik kontserdil esitatud Valgre laulud olid uutes dzässilikes arranzeeringutes. Peale selle oli huvitav kuulata vaheldumisi instrumentaalpalasid, lugusid võimeka seksteti Estonian Voices esituses ning Datevik Hovanesiani küpset häält tasakaalustamas kõike eelnevat. Kontserti alustas Estonian Dream Big Band instrumentaalpalaga ,,Saaremaa valss". Järgnevalt oli laval kahe Valgre looga dzässilikus võtmes Datevik Hovanesian. Esimesel kontserdi poolel esines veel Estonian Voices Kadri Voorandi juhtimisel. Ka teist kontserdiosa alustas Estonian Voices ning peale nelja lugu kutsuti taas lavale Hovanesian.
annaabi.ee 
