Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid renessansiaegsed õukonnaetendused.Oratoorium- nagu ooperi ettekanne kõik ooperiga sama, aga puudub lavaline tegevus.Passioon- oratooriumia alaliik, mille sisuks on jeesuse kannattused. Kantaat- ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga mitmeosalised esitajateks solistid, instrumentaalansambel ja koor. Instrumentaalorkester- 3-osaline teos (solistid ja orkester). Fuuga- polühoonilise muusika tähtsaim vorm.Tantsusüit- instrumentaalteose erinevate rahvaste tantsudest ansamblile orkestrile või soolopillidele.Allemande- aeglane saksa tants. Courante-kiire prantsuse tants. Sarrabande- pidulik hispaania tants. Gigue-Soti hüppetants.Conserto Grosso-solistide grupile ja orkestrile iseloomulik.Heliloojad: J.Peri esimese ooperi autor. C.Monteverdi esimene ooperi autor keda arvestati. A.Vivaldiinstrumentaal ansamblis. A
loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach.saksmaall arenes välja 17 saj. Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester. KIRIKUKONTSERT-esitasid solistid,koor ja orkester. Textid olid võetud piiblist,luterliku kirikus luteri koraalidest. Kuulsaim meister Claudio Monteverdi. SONAAT- oli instrumentaalteos,koosnes mitmest eri karakteriga lõigust.võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamseks mõeldud kammerteos. Arcangelo Corelli INSTRUMENTAALKONTSERT- oli 3 osaline teos solistidele ja orkestrile.soolopillideks viiul ja oboe.Väljaarendaja ja looja Antonio Vivaldi.
Romantismiajastu tunnusjooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Kunstis rõhutati minevikku, emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz, R. Strauss, F. Schubert, R. Schumann, R. Wagner F. Schubert 9 sümf. , kuulsaim loodud ,,Lõpetamata sümfoonia
Stradivari, Amati, Guarneri- perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas) Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester Pachelbel- „Canon“ Žanr: 1) kontsert soolopill+orkester ( I kiire, II aeglane, III kiire) 2) concerto grosso(suur kontsert) soolopillide grupile ja orkestrile, kes mängivad vaheldumisi 3) orkestri süit ( 1) allemande- aeglane, 2)courant- kiire, 3)saraband- väga aeglane, 4)gigue- väga kiire) Kodus: muusikaväliseid fakte barokist (5) 1. Sünnimaa Itaalia 2
annaabi.ee 
