koolitavad välja rahvuslikke treenereid igas liikmesriigis ning riikides, kes soovivad INWA-ga liituda Eesti rahvuslik alaliit (Eesti kepikõnniliit) loodi 2003. aasta sügisel, eesmärgiga propageerida kepikõndi Eestis ja koolitada välja rahvuslikke treenereid ja instruktoreid. INWA andmetel harrastas 2004 aastal kepikõndi aktiivselt 3,5 miljonit inimest, 2007. aastal harrastas regulaarselt kepikõndi kogu maailmas ligi 8 miljonit inimest, neist Soomes 1,5 miljonit. Hetkel on kepikõnni harrastajaid kõige rohkem Saksamaal, sveitsis ning Soomes. Eestis tegeleb kepikõnniga regulaarselt 5000-6000 inimest. 4 Treening
Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter. · Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. · Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. · Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst. Saavutati märkimisväärset edu filmidokumentalistika alal, kus 1920. Aastail tegutses ,,Estonia-Film'' ning järgmisel kümnendil ,,Eesti Kultuurfilm''. Mängufilmid jäid kunstiväärtuselt suhteliselt tagasihoidlikule tasemele. · 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimad klubid olid Tallinna
annaabi.ee 
