hinnalt oluliselt odavam, leiab oma klientuuri. Tähtis on, et klient teaks, mida ta ostab ning ettevõte oleks teadlik, mida müüb. Võimalus, et insener Smithi soov saada igal juhul oma tasu kätte paneks ta minema liigsetele kompromissidele ning sellega toote kvaliteedi halvenemisele, on tõepoolest välistatud tööandja poolse kontrolliga. Kuna ettevõte on huvitatud eelkõige konkurentsivõimelise toote loomisest, instrueeritakse insener Smithi kindlasti selles suunas ning välistatakse tema puhtalt isiklikule kasule suunatud tegevus. Kokkuvõtteks Leian, et inseneride ette seatavad eetikareeglid, moraalinormid ei tohiks ühelt poolt saada taksistuseks inseneride loomingulisele tegevusvabadusele. On selge, et tingimused reaalses maailmas muutuvad kiiremini kui õigusnormid ning seadusandlus omab muutumisel alati teatud inertsi. See ei tohiks aga viia loomingulisuse ning arengu pidurdamisele.
püütakse teha kindlaks (laps)tunnistaja allumine suunamisele. Intervjuu karakteristikud 4. Sugereeriv, suunav või sundiv interjueerimine. Kui ilmnevad selged niisuguste intervjueerimiste tunnused, ei saa tunnistust analüüsida lähtuvalt SVA-st. 5. Intervjuu üldine ebaadekvaatsus. Kõige põhilisem probleem on, kui tunnistaja ei julge anda vastuseid stiilis "Ma ei tea" ja hakkab asju välja mõtlema. Selle ärahoidmiseks instrueeritakse intervjuu alguses tunnistajat selgesõnaliselt, et ka niisugused vastused on aktsepteeritavad juhul, kui tunnistaja tõesti mingi küsimuse vastust ei tea. Motivatsioon Üldine eesmärk on teha kindlaks, miks tunnistaja annab üldse tunnistusi. 6. Raporti küsitavad motiivid. Küsimus küsitavate motiivide olemasolus võimalikkusest, lahendatakse tehes kindlaks tunnistaja ja süüdistatava vahekorrad ning kõigi asjaosaliste tunnistusega kaasnevad tagajärjed