Elatakse läbi asju neid tegelikult läbi elamata. Kuid kui mõtiskleda selle üle, kuidas nn välismaailm teatrit mõjutab, siis neid faktoreid on mitmeid. Kindlasti kuuluvad siia juurde valitsev võim, ajaloosündmused (nt Linnateatri etendus “Koletis kuu peal”, autor R. Kalinoski) ehk konkreetsed vapustavad sündmused võivad olla teatrimaailma ja selle loojate inspiratsiooniallikaks. Kui vaadelda üldisemat pilti kuidas teater kui instiutsioon on mõjutatud, siis võiks siinkohal nimetada majandussuhted (mitte enam kui inspiratsioon vaid kui mehhanism, mis suunab teatri tegutsemist). Kuigi Tiit Ojasoo ütleb 2004. aastal ajakirjas teater.muusika.kino ilmunud intervjuus, et raha ja kunsti vastuolu on siiski pigem kaduva tendentsiga. Isiklikust seisukohast teatrikülastajana tundub mulle, et see suhe on siiski veel küllalt püsiv. Eriti irooniline on see, et ehedaimaks näiteks on
rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult institutsionaliseerituna, kriitiline teooria aga rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele. Sotsiaalne instiutsioon ühiskondlike tavade, käitumisharjumuste, mõtlemise ja elutegevuse laadi kehastuse kogum, mis antakse üle põlvest põlve. Selle tekkeks on vaja tingimusi 1) vajadus 2) vajaduste rahuldamise süsteem (tegevused, protseduurid, eesmärgid) 3) resursse (materiaalseid, rahalisi, organisatoorseid jne) 4) peab olem välja kujunenud ühiskonnale omane kultuur oma tegevuste,
annaabi.ee 
