vähesed). Inimeste liikumapanevad jõud, nende tegevuse motiivid poliitikas on: · Huvid · Ideed (väljendavad huve) · Tegevus toimub ajalooliselt kujunenud institutsioonide raames Poliitilised protsessid toimuvad koordinatsioonisüsteemis, mille moodustavad huvid, ideed ja institutsionid. 1 Instituut (ld institutum 'korraldus, kindlaksmääratu') tähendab asutust, nüüdisajal sageli teadusasutust või kitsama erialavalikuga kõrgkooli Institutsioon (ld institutio'tava, õpetus') tähendab poliitilist, riiklikku, majanduslikku, kunstilist vm sotsiaalset organiseeringut või tava. Üldiselt mõistetakse selle all korrastatud kollektiivset tegevust, ühiskonna reguleerimissüsteemi. Institutsioonid kindlustavad, et inimesed tegutsevad teatavas olukorras kindlal viisil.
õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse entsüklopeedia dogmaatiliselt klassikalisele ülesehitusele. Põhimõisteteks on siin kõige üldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Instituut (ld institutum): õiguse instituut on kogum õigusnorme (resp - õigusakte), mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioon (ld institutio) õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (asutus või muu organiseeritud ühik) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames.