8) Keinsism (neokeinsism, 1936. a. põhjapanev « Hõive, protsendi ja raha üldteooria» . Makroökonoomika postkeinsism) rajaja. Põhjendas majanduse tasakaalu saavutamise võimalust mittetäishõive J.M.KEINS (1883-1946 ) tingimustes ja riigi rolli selles, eeskätt kogunõudluse mõjutajana. U.Beverig, S.Harris, A.Hansen, Majandusliku tasakaalu ja majanduskasvu mudelid, fiskaalpoliitika R.Harrod, J.Robinson, A.Lerner 9) Institutsioonilis -sotsioloogiline Käsitlevad majandust kui süsteemi, milles suhted majanduslike subjektide vahel suund kujunevad majanduslike ja mittemajanduslike faktorite mõjul, kus erilist osa J.GELBRAITH (1908-, T.VEBLEN etendavad tehnilis majanduslikud faktorid, institutsioonid, inimeste psüühika, (1857-1929) õigussüsteem J.COMMONS, W.MITCHELL, G.MYRDAL (1898-1987), R
ja kulutuste pöördumatus; Infoprobleemid; Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed: Eraalgatuslikud (kartelli-kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur- käitumine-tulemus paradigma Struktuuriökonoomika (Industrial Organisation) aluseks on SKT (struktuur-käitumine-tulemus) -paradigma. Selle lähenemisviisi järgi on eristatavad turgude institutsioonilis-poliitilised raamtingimused, tehnilis- majanduslikud põhitunnused ja turustruktuurid (structure), ettevõtjate turukäitumine (conduct) ja turutulemused (performance). Põhiideeks on põhjuslik seos (mõju) ahelas struktuur-käitumine-tulemus. Selle ettekujutuse raames püütakse teoreetiliselt ja empiiriliselt uurida, millised süstemaatilised seosed ilmnevad turu ja selle keskkonna erinevate dimensioonide vahel. Eriti suurt tähelepanu pööratakse nende