aastatel äärmiselt raske tasa teha. Lisaks toitumisele, tervisele ja psühhosotsiaalsetele vajadustele, mis alati tähelepanu vajavad, tuleb selle perioodi jooksul saavutada teatud arengueesmärgid: positiivsete, sügavate suhete tekkimine pereliikmetega; perekonna (või muu keskkonna, kus laps viibib) piires lapse suhtlemis- ja sotsiaalsete oskuste areng; ning lapse edukas integreerumine laiemate ühiskondlike institutsioo-nidega, nagu 4 näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on
allumist valitsusele niikaua, kuni põhiseadus sellest ise erandit ette ei näe. Vastasel juhul on „ministrivaba“ eksekutiivruum põhiseadusvastane.*37 Karistusõiguse realiseerimise initsiatiiviotsuste juures põhiseadus sellist erandit ette ei näe. Vastupidi, põhiseaduses ei mainita ei karistusõiguse realiseerimise initsiatiiviotsuseid ega ka prokuröre, seega tuleb prokuratuuri organisatsioonisüsteemi kehtestamisel lähtuda üldistest initsiatiiviõigust omavate institutsioo- nide, s.t täidesaatva võimu kohta käivatest eeskirjadest, kuna ka kriminaalmenetluse raamides peab üksikjuhtumil vastuvõetav initsiatiiviotsus olema asjaomase ministri korraldustega seotuse kaudu vajalikul määral legitimeeritud, tagatud peab olema otsuse vastuvõtja vastutus ja võimalik karistus.*38 Prokuratuuri kuulumine eksekutiivvõimu hulka Kui prokuratuuri funktsiooniks lugeda mitte eeluurimise juhtimist, vaid üksnes selle järelevalvet, tekib
annaabi.ee 
