Avaliku sfääri mõiste aitab luua tasakaalu jagatud ühishuvide ja erasfääri vahel. Indiviidi paiknemine avalik-era teljel võimaldab tõmmata piiri avaliku ja erasfääri vahel. Avalik sfäär on koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust ja avaliku sfääri arutelud toimuvad eeldusel, et väärtustatakse erasfääri st välistest ühiskondlikest piirangutest või survetest vaba ala. 2 KODANIKEÜHISKOND KUI MORAALNE ÜHISKOND Selles käsitluses tähendab kodanikeühiskond tsiviilsuse institutsionaliseerumist kui eluviisi, kus kõik institutsioonid töötavad positiivsete (heade) sotsiaalsete normide kehtestamise suunas ehk siis nö tsiviliseeritud ühiskonna kehtestamise nimel. Hea ühiskonna saavutamine nõuab nii käitumisnorme kui ka poliitilisi lahendusviise. Vabatahtlikud ühendused üksi ei suuda kindlustada kumbagi nendest eelmainitust, kuna norme ja väärtusi kinnistatakse perekondades, koolides ja töökohtades lisaks ühendustele, ning poliitiline ja õiguslik
Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest
poolest, et tegelesid teadusliku informatsiooni ning teadusliku kommunikatsiooni protsesside uurimisega. Infoteadlased nägid tehnoloogias vahendit infoülekülluse leevendamiseks. Osa uurijaid leiab siiski, et infoteaduse juured ulatuvad kaugemale ja näevad, et raamatukogudel, raamatukogundusel ja bibliograafial on tihe seos infoteadusega. Nende käsitluste kohaselt võib infoteaduse juuri otsida juba sumerite riigist ja infoteaduse institutsionaliseerumist nähakse raamatukogude tekkes. Uurijad, kes rõhutavad infoteaduse ja bibliograafia tihedat seost, näevad kaasaegse infoteaduse varaseid teoreerilisi juuri Euroopa 19. saj dokumentatsiooni traditsioonis ja viitavad Paul Otlet'le ja Henri la Fontaine'le, kes rajasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi. MÕJUTEGURID Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv.
annaabi.ee 
