*Lihtrahval on 2 erinevat kultuuri: üks on enda oma, teine peale surutud kommertslik kultuuritööstuse poolt toodetud kultuur *Jagab raamatu kaheks: üks aeg see, mil ta ise kasvab, II pooles sellest, mis on toimunud hiljem *Näeb, et massikultuur on oma loomult vale, aga ta ei uuri massikultuuri ennast, vaatleb seda kui allakäigu mudelit *Massikultuuri sümboliks USA : Hollywood, ajaviitemuusika jukeboxides *massikultuuri sissetuleks spetsiifiliste institutisoonide kaudu milkbarid (USA muusika kuulamine), teatav USA kirjandus: toorevõitu kriminaalromaanid, seksuaalsust rõhutavad teosed *nooretest sai turul teatav tarbijate grupp *tarbija objekstiks oli USA isa: inimesed, elustiil *Euroopasse tuli Ameerikalik mentaliteet, suhtumine *USAl puudus ajalugu, kultuur riik, mis ülesehitatud kurjategijate pool *teised väärtused tarbimiskirg G. Gallup 1930ndad *hakkas uurima Suurbritannia elanikkonna tarbimisskaalat (turu uuring) selle
Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad