terveilm.ee/leht/wp- content/uploads/2012/12/thesis_Kuuse.pdf, 23. oktoober 2013 Sarapuu, K. (2011) ,,Post-Communist Development of Administrative Structure in Estonia: From Fragmentation to Segmentation." Transylvanian Review of Administrative Sciences, 35(4), 54-73. Kättesaadav: http://rtsa.ro/en/files/TRAS-35E-SI-5- SARAPUU.pdf, 23. oktoober 2013 Peters, B. G. (2005) ,,Institutional theory in political science" Continuum, 25-46. Lowndes, V. (2002) ,,Institutionalism" Marsh, D., Stoker, G. (toim.) In Theory and Methods in Political Science. Palgrave Macmillan, 90-108.
Kunst teisendab meie taju ja meeli. Kunst peab pääsema propaganda, meelelahutuse ja jäljenduse teenistusest. Kunst paiskab segi senised arusaamad (kooskõla Kantiga). Kunstnik väljendab intuitiivselt mingisugust enneolematut vaatenurka. Kunstnik kui ülitundlik inimene, kes heidab valgust olulistele probleemidele. Kunst on subjektiivne eneseväljendus. Väljendusteooriate kriitikaks on kaasaegne kunstiteooria, konspetualism, institutionalism. Kunst on sotsiaalne praktika, milles teatud artefaktidele omastatakse kokkuleppeliselt kunstisteose staatus ja roll. Kunsti määrab kandev kontseptsioon. Ning analüütiline kunstiteooria ja antiessentsialism. 36 20 26). Volt, M. 2004. Tähenduslik vorm ja esteetiline emotsioon: formalism analüütilises perspektiivis. Vikerkaar, nr ?, lk 73-83. (KÜSIMUS: Formalism.)
annaabi.ee 
