Eriliselt rõhutati usuõpetust, mis põhines Saalomoni õpetussõnadel, katekismusel ja Uuel Testamendil. Tallinna linnakoolis õppisid vaeste koolipoiste institutsiooni kasvandikud üldistel alustel, võrdselt teiste õpilastega. Peale üldise kooliõpetuse sai vaesed koolipoisid arvatavasti eriettevalmistuse kirikuõpetajate juures ja lisatunde laulmises. Arveraamatu andmeid vaadates on võimalik näha, kes olid institustiooni kasvandikud, kelle juures nad kostil olid ning mis väärtuses õpikuid ja riideid osteti. Samuti on osade poiste kohta kirjeid, mis sai nendest peale õpinguid. Sõja aastadel põgenesid paljud õpilased institutsioonist ning ei soovinud kirikuõpetajateks õppida. Arveraamatu sissekanded lõppevad 1603. aasta aprillis. Alates 1582. aastast ei kasutatud vaeste koolipoiste rahalisi vahendeid Oleviste kihelkonnas
47 Korralduskorras loodavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute näite võib tuua rahvaraamatukogu seadusest. Nii on rahvaraamatukogu asutajaks riigi valitsusasutus või kohaliku omavalituse täitevorgan. Vastavalt seadusele võib üldkasutatav rahvaraamatukogu olla juriidiline isik. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine nimetatud korras toimub õigusaktiga. Oma eesmärke ja õigusvõimet realiseerib juriidiline isik organite kaudu, kellele pannakse institustiooni sisemine organisatsiooniline juhtimine ning tema esindamine väljaspool juriidilist isikut. Teiste sõnadega öeldes on juriidilised isikud teovõimelised niivõrd, kuivõrd on kujundatud seaduse järgi selleks nõutavad organid. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TSÜS § 44 lg. 1). Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seaduses (TSÜS § 44 lg. 2).
47 Korralduskorras loodavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute näite võib tuua rahvaraamatukogu seadusest. Nii on rahvaraamatukogu asutajaks riigi valitsusasutus või kohaliku omavalituse täitevorgan. Vastavalt seadusele võib üldkasutatav rahvaraamatukogu olla juriidiline isik. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine nimetatud korras toimub õigusaktiga. Oma eesmärke ja õigusvõimet realiseerib juriidiline isik organite kaudu, kellele pannakse institustiooni sisemine organisatsiooniline juhtimine ning tema esindamine väljaspool juriidilist isikut. Teiste sõnadega öeldes on juriidilised isikud teovõimelised niivõrd, kuivõrd on kujundatud seaduse järgi selleks nõutavad organid. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TSÜS § 44 lg. 1). Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seaduses (TSÜS § 44 lg. 2).
annaabi.ee 
