Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett
tervendav loomulik käitumine, tungidele järeleandmine, võib juhtida millegi uue ja ootamatu juurde. Jung väidab, et igal inimesel on vari. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevam see on. Ta ütleb, et ainult (vaimu)haigetel pole varju. Selle vastu pole mõtet võidelda, sest see on kasulik ja loomulik. Vari on alati seotud emotsioonidega. Afektiseisund kui vari ja 'teadlik mina' vahetavad koha ära, siis muutub instinktiivseks inimeseks. Mida rohkem on projektsioone, seda rohkem on inimene varju vang näeb maailma asemel iseennast. Ta peab oluliseks vastandipaari inimese ego ja alateadlik mina ehk vari, mis on omavahel kogu aeg võitluses. Tänu vastanditele saab inimene sellest energiat. Vari ilmub alati samast soost isikuna unenägudes. Selleks, et teda ära tunda, on hädavajalikud suhted kaasinimestega. Varju äratundmine algab projektsioonide mahavõtmises