Kui inimese elu kulgeb ilma religioonita hästi, siis ta sellest puudust ei tunne; aga kui midagi läheb halvasti, siis hakatakse sellele seletust otsima. ,,Lahinguväljal ateiste ei ole"(kui midagi on väga halvasti, siis inimesed leiavad väga kiiresti religiooni üles). Arhetüübsed on väga mitmed müütilised motiivid (veeuputus, neitsistsünd, peidetud varadus, lood surevast ja taasärkavast jumalast, kaunitarist ja koletisest). Arhetüübid on seostatavad instinkidega viimased väljenduvad füsioloodiliste tungide tasandil, esimesed on nendesamade tungide ekvivalenid sümboolsete fantaasiate tasandil. Need taastekivad igal ajal ja kõigis maailma paigus ka juhul, kui on välistatud otsene järglastele edasiandmine või ,,ristviljastumine" kultuuri vahendusel. Nii psüühilise arengu kui ka religiooni seisukohalt on tähtsaimaks arhetüübiks Ise. Ise on sihiks protsessile, mida Jung nim individuatsiooniks. See
Thorndike, Dewey, McDougall ehk inimkäitumine tuleneb kaasasündinud instinktidest · Nt usklikkust on tingitud neljast instinktist: uudishimu, alandlikkus, hirm ja kaitse- või vanemainstinkt · Mitte ainult psühholoogid ei uurinud instinkte, vaid ka sotsioloogid nad leidsid, et kultuurilised erinevused on samuti seotud kaasasündinud instinktidega · Alles hilisemad uuringud laste seas tõestasid, et instinkidega ei ole võimalik inimese omadusi ja käitumist seletada · Kaasaegsed teadlased leiavad, et sotsialiseerumine on sõltuv nii kaasasündinud bioloogilistest teguritest kui ümbritsevast keskkonnast: kultuurist ja ühiskonnast. · Nt inimene õpib rääkima siis, kui temaga räägitakse ja väliskeskkond seda soosib, kuid selleks peavad olema kaasasündinud eeldused: häälepaelad, kõriehitus, aju jms
annaabi.ee 
