William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest mis parasjagu toimub. Etenduses osalenud lauljad olid muidugi väga-väga tasemel, eriti
Ta isa oli raudteelane Johannes, ema lasteaiakasvataja Emmaa-Wilhelmine, vend näitleja Rein ja õde arst Edda. Kooliteed alustas Väino Rakveres ja lõpetas Tartu 4. 7-klassise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ning Leningradi Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist, 1971-75 operetisolist ja aastast 1975 samas teatris inspitsient. Tantsinud solistina kontserditel mitmes Euroopa ja Aasia riikides, esinenud varieteekavades Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis lastelavastuses kui ka teleseriaalides. 1960-1984 oli Väino Aren abielus baletitantsija Helju Naelaga. Anu Kaal oli ta elukaaslaseks aastast 1986. Eesti Teatriliidu liige aastast 1952. -3- Estonias Väino Aren jäi silma koreograaf Anna Ekstonile, kes tegi talle ettepaneku tööle tulla Estonia teatrisse
10. juunil oli Kibuspuu koos sõber Krjukoviga lubanud Ivo Linna sünnipäeval kohtuda kahe päeva pärast, kuid 12. juunil hakkasid Urmasel nii tugevad peavalud, et ema leidis ta kahe käega peast kinni hoidmas ja kõva häälega karjumas. Kuigi arst tegi valuvaigistava süsti, ei olnud sel mingeid tulemusi ja järgmine kiirabi viis Kibuspuu juba valitsusliikmete haiglasse. Hommikul kella kümne paiku helistas Ivo Linna sünnipäevapidustustele Draamateatri inspitsient ja ütles, et Urmas on surnud. Sellele uudisele järgnes üleüldine šokk. Kibuspuul avastati sipelgamuna suurune väikeaju kasvaja, mille tõttu tõusis peas rõhk ja tekkisid kohutavad peavalud. Kasvaja oletatavaks põhjuseks võis olla 14-15aastaselt tehtud ränk rattaavarii, kus purunes ka Kibuspuu ninaluu. Urmase matustel oli väga palju inimesi. Oma 9 teatris tegutsemisaasta jooksul oli Kibuspuu saanud tõeliselt populaarseks ja publikule südamelähedaseks. Ligi tuhandeline rahvahulk
annaabi.ee 
