.. / · Seda isikustades loob ta pildikesi, mis Ja õitest kollastest ning punastest on küll veidi naljakad, aga samas ja liblikatest valgeist, kirjudest kevadele vägagi iseloomustavad. laps särasilmil hakkab unistama - /... / · Kevad äratab luuletaja taas ellu End laotand üle minu vaikse aia pärast talvist uinumist, ta on on rohelised õndsad lootused inspireeritum kui ühelgi teisel ja igas väikses põõsas suured aastaajal. ootused - · Pärast emigreerumist Rootsi on kui kuulatades seisab kogu maja. kevad talle valguseks ja lohutuseks. · Underi looduskirjeldused annavad kevadele tema luules erilise sära, mingi salajase hõõguse, mida kaugeltki igaüks kevades ei näe.Mul tekib isegi väike kadedus- Kas temal oli kevad ilusam?
/ Iga lomp saanud peegliks: / tuleb üle hüpata taevastest / nii ja nii mitu korda." Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / Ja õitest kollastest ning punastest ja liblikatest valgeist, kirjudest laps särasilmil hakkab unistama - /... / End laotand üle minu vaikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused - kui kuulatades seisab kogu maja. Kevad äratab luuletaja taas ellu pärast talvist uinumist, ta on inspireeritum kui ühelgi teisel aastaajal - või tundub sellisena, pärast talve staatilisust. Taas rohkem päikest ja rohkem rõõmu detailidest on piisav kontrast, et panna luuletama ka inimene, kes seda muidu ei tee. Andega kirjutajale on aga taasärganud värviküllus isegi nagu kerge kohustus luuletamiseks. Mu süda laulab: laula! Sõnu sööstab suhu! Nad tikuvad mu sulge kogelusest, ürgsest kisast, Neid sipleb silpidena ärevuses: kuhu? Neid ruugeb riimiks, kipub rütme ringiks,